Kolme sõna jutt

Nagu Andres, kes seda mängu alustas, ütles: "Lisa kolm sõna mis sobivad eelmistega, et kokku tuleks mingi jutu moodi vidin."

Aegade jooksul on sellest valminud niisugune jutuke, kuid jätkakem!

Ühel päeval kui rohi oli roheline ja taevas oli sinine, astus Andres mööda Seregoni lõputuid roosade seintega koridore mis õnneks ära lõppeda ei tahtnud, kuid siiski lõppesid. Lõpus Andres nuttis, aga seda nägi pealt nurgas istuv Grey, kes otsustas, et roosade seintega koridor on paha, lasi need kähku värvida mustaks. Paraku oli aga pintsel kaotanud oma karvad, aga vars oli see-eest tehtud kullast. Ometi olid pintsli karvad kusagil olemas, kuid Greyl tuli kange tahtmine mitte uus pintsel võtta vaid teha Andrese üle kurja nalja tehes tema juustest ühe pintsli, millega saaks kõik seinad mustaks värvida ning kaotada selle jõleda värvipoti, mis seisis laguneva raamaturiiuli ülemisel riiulil kohe rohelise konna lahatud keha keskosast sutsu paremal. Seega oli probleem, kuna Grey lühikese redeli tõttu ei ulatunud ta haarama andrese soengut. Niisiis otsustas ta, et seinad jäävad roosaks. Andresel oli kahju. Ta ütles Greyle: "Karistuseks muudan ma oma kukeharja potisoenguks!" Selle tõestuseks võttis ta pliidilt kastruli, tõstis selle oma pea kohale ja sobitas paika soengu. Kuid äkitselt hüppas nurga tagant Küsimärk ja asus targutama, nagu alati. Seekord asus tema poolele ka Loora, kes viibutas ohtlikult vardaid, kukutades silmused maha. Seda märkas eemal kõrvalejäetud Grey, keda ehmatas Andrese lubadus, sest ettekuulutuse järgi, mille konn tegi, saavad potisoengust alguse ajad ilma jäätiseta - see oleks jube. Grey karjatas õõvastavalt ning tema silmades põles leek. Ta jooksis Andrese suunas ja hüppas, kuid tema teele sattus Loora pooleliolev kudum. See kudum oli mõeldud selleks, et Grey hüpe ebaõnnestuks. Nii juhtuski. Seega Grey jalg takerdus lõnga sisse. Samal ajal asus Andres uue soengu tegemiseks otsima sobilikke vahendeid. Grey püüdis meeleheitlikult takistada, et Andres oma kurjakuulutavat potisoengut igavikuteele ei saadaks. Andres haaras juba Juissi pudeli ja asus sellega nüsima klaasi taha peidetud pildi järgi omale übermoodsat soengut, kuid lõpuks õnnestus Greyl lõngast välja rabeleda. Kuid nüüd meenus Greyle, et lõngal polegi mingit tähtsust, kuna unenägudes saab lõnga muuta hoopis milleks tahes, aga tegemist oli reaalsusega. Sellest oli kahju. Juba oligi hilja: Andres pillas pudeli täpselt endale pähe ja kaotas teadvuse. Kuid tema käed jäid talle juustesse ja tema küüned värvusid äkitselt siniseks. "Oioi!" hüüatas Loora, sest jälle oli talle meenumas ettekuulutus, mida ta väiksena rohelise konna suust oli kuulnud. Selle kohaselt on kõik Seregoni jäätised alati maasika-, kirsi- ning rosina maitselised, kuid see ei tähenda, et Andrese juuksed saaksid päästetud. Nüüd peaksid kõik inimesed kampa lööma ja siiski leidma lahenduse ebamaiselt jäätisereohkele probleemile. Roosadesse koridoridesse hakkas seega kokku voolama kõiksugu kahtlaselt värvilisi Seregoonlasi. Nad kõik olid tulnud ühel suurel roosal tõukerattal. Neil kõigil oli kaasas lumepallid, et värvitu vedela ainega värvida üle kõik masendavalt erklillad turuväravad. See küll ei kujutanud endast veel lõplikult abstraktset moodustist , mille abil muuta ...